IPO kaitseosa põhimõtted
Aivo Oblikas
NB! Kuna lehekülg sisaldab videosid, siis võib selle täielik avanemine ja kõigi videote nähtavaks muutumine veidi aega võtta. Videod on paremini vaadatavad Mozilla Firefoxi kui Internet Exploreriga.
Kuulates inimeste arutelusid IPO kaitsesoorituste kohta, on jäänud mulje, et paljud ei mõista kaitseosa tegelikku sisu ning seda, mis oluline on. Koer, kes mingilgi kujul kuskil video peal hammustab on justkui juba IPO koer ning koer, kes kuskil fotol varruka küljes nagu pesu ripub on justkui kaitsekoer. Ei osata näha varrukamehe käitumises vajalikke jooni ning võetakse ühe mõõdupuu järgi koera iseseisvat tööd ning varrukamehe poolt koera eest ära tehtud tööd. Kui varrukamees serveerib koerale kõik vajalikud hammustused ning ka rünnakud pigem põgenemisteks käänab, siis tegelikult polegi võimalik üldse koera tööd hinnata.
Allpool toodu on ennekõike mõeldud koeraspordi harrastajate harimiseks, mitte kellegi suunas näpuga vibutamiseks. Loodan, et sellest on kasu nii koerasportlastele, pealtvaatajatele, kui ka algajatele varrukameestele. Kindlasti ei kandideeri allpool kirjeldatu absoluutsele tõele.
Antud kontekstis käin läbi erinevad IPO kaitsesoorituse osad ning tähtsad punktid nende juures.
Kaistesooritus algab varjete ristlemisega ning viimasest varjest varrukamehe leidmisega. Varrukamees, kes asub viimases varjes, peaks olema täiesti passiivne ning mitte ärritama või toetama koera. Mingil juhul ei tohi varrukamees varjes kobistada või kopsida ja koera tähelepanu risteldes varjele tõmmata. Harjutuse iva seisneb ju selles, et koer leides varrukamehe, kogeb siiski teatava üllatuse. Üllatuse ajel tõuseb instinkt, mis toob kergemini esile vigasid. Koera jaoks on pooliku ettevalmistuse juures probleemiks passiivne varrukamees. On ju koolituse iva tuua koeras välja temas peidus olev kaitseinstinkt. See peaks väljenduma aktiivse agressiooni näol, ehk teisisõnu varrukamees on passiivne ning koeral on julgus ja enesekindlus haukumisega varrukameest nö. duellile kutsuda. Kui nüüd varrukamees varjes liigutab või silmade ja hoiakuga koera koormab, siis on väljakutsujaks pooleks juba varrukamees, mitte koer. Ning viimane käitub hoopis reaktiivselt. Seetõttu ei saagi koera kvaliteeti, materjali ja koolitustaset hinnata. Koera aitamiseks loetakse nii silmadega koerale otsa vaatamist, keha krampis hoiakut kui ka käte provotseerivat asendit.
Peale koera kontrolli alla võtmist ning varrukamehe varjest välja kamandamist järgneb varrukamehe põgenemine, mille koer peab takistama.
Harjutuse nimi on varrukamehe põgenemisürituse takistamine. Juba nimi ütleb, millega on tegemist. Sellest lähtuvalt peab varrukamees üritama tõsiselt põgeneda, samas andes koerale hammustamiseks võimaluse. Selleks, et põgenemine oleks piisavalt intensiivne liigutab varrukamees alguses mõlemat kätt. Hiljem ta fikseerib ühe käe. Põgenemine peaks välja nägema ka selline, et varrukaga mees üritab kõigest väest põgeneda ja koer teda selles takistada. Koer ei tohiks rippuda käe küljes nagu põgeneva mehe käekott. Mingil juhul ei tohi varrukamees serveerida varrukat ega lihtsalt sörkida eest ära.
Järgnevalt 2 videot, milledes on näha, mida tähendab põgenemine. Isegi ilma filmilõiguta peaks olema põgenemise mõiste arusaadav. Kujutage ise ette, et te olete platsil, kus on ketis paras lõukoer. Nüüd te näete, et see koer pääseb ketist lahti ja te hakkate põgenema. See ongi põgenemine. Allpool 2 korrektset põgenemist, milledest esimene on filmitud trenniplatsil kasutades Tiina snautserit Maximus ning teine Deli MMi sooritusest.
Kui varrukamees serveerib varruka koerale, siis koer ei pea leidma endas piisavalt enesekindlust, et sihikindlalt põgenejat rünnata ning täis suuga haarata. Isegi põgeneva varrukamehe kiire ning sihikidel püüdmine ning seejuures täis haarde saavutamine nõuab koeralt üksjagu julgust ja enesekindlust. Kui vaatamata koera hammustamisele varrukamees jätkab põgenemist ning üritab nö. koera käest pääseda ehk koera võita, siis ebakindlamas koeras tekitab see kõhkluse, mis peale lahtilaskmist järgnevas rünnakus hirmud välja toob. Järgnevalt video, millel on kujutatud varruka serveerimist ning varrukamehe jooksu aeglustumist, et koer kindlasti haarde saaks ning ka selles püsima jääks. Kui nüüd üritaks jällegi koera tööd hinnata, siis seda siin polegi. Kogu töö teeb ära varrukamees. Koer peab piltlikult öeldes õigel ajal õiges kohas olema lihtsalt.
VALE SOORITUS
Põgenemisele järgneb valvamise staadium ning sellele varrukamehe rünne valvava koera suhtes. Iva on selles, et koer on teinud korraliku pingutuse ning saanud mehe peatatud. Nüüd peab ta vaatamata suurele soovile varrukat edasi pureda selle ikkagi lahti laskma. Kui koera ettevalmistus on poolik, siis koer jääb selles osas natuke ebakindlale positsioonile. Järgnev ootamatu rünnak, mille käigus varrukamees sõna otseses mõttes koera ründab, tõstes selleks nuudi paneb ebakindlamal koeral juba küll eluloo lindi silme ees jooksma. Koera ettevalmistus peab olema hea ning enesekindlus ning julgus silmapaistev, et ta haaraks koheselt ründava mehe varrukast ning seda veel täie haardega. Kusjuures varrukamees jätkab rünnakut lüües koera veel 2 korda. Seda võib nimetada juba selleks duelliks, mida koer alguses otsis. Et kes siis ikkagi keda. Täiesti arusaadavalt on rünnak ikkagi siis rünnak, kui kedagi rünnatakse. Järgnevad 2 videolõiku, millest üks on filmitud trenniplatsil jälle kasutades Maximust ja teine Urve ja Drago MMi sooritusest, näitavad sellist rünnakut.
Suurim viga, mida varrukamees antud olukorras saab teha on koera mitteründamine. Kui ründamise asemel varrukamees astub sammu tagasi või tõstab varruka ülesse koerast eemale, siis see ei ole enam rünnak vaid põgenemine. Kui eelnevaga kaasneb veel see, et nuut ka "unustatakse " ülesse tõsta ja ähvardada, siis ütleb varrukamees koerale "näed ma annan alla, palun ära haiget tee". Sisuliselt on tegemist koerale haarde serveerimisega. Sellise liigutusega tehakse jällegi koera eest kogu töö ära ning tegelikult polegi võimalik näha ja aru saada, kas koer üldse oleks julgenud hammustada. Kui koer on haardes, siis peaks varrukamees koera ründamist jätkama. Nagu allpool toodud videos on näha saab koera haardes ka hoopis teisiti transportida. Kui varrukamees ei liigu koera suunas ja ründa teda, vaid tassib endaga kaasa, siis võib kogu harjutust nimetada suureks jahiks. Kõigepealt üritab "jänes" (varrukas ) põgeneda ja hüppab eemale. Koer saab "jänese" kätte ja on rahul ning nüüd "jänes " mitte ei ründa teda vaid lihtsalt hakkab vastu ja üritab põgenema saada. Selliselt kulgevas harjutuses on kohe algusest peale kuni lõpuni varrukamees positsioonil, et mina kaotan ja näitan sulle seda selgelt: annan alla. See aga pole ju rünnak.
VALE SOORITUS
Viimase osa igast IPO kaitsesooritusest moodustab pikamaa rünnak. Tegemist on teisest väljaku otsast karjudes ja ähvardades läheneva õudusega, mis vaatamata koera hoiakule, et tõmba uttu, ikka kogu aeg läheneb. Koera loomuse järgi peaks see oht aga põgenema minema, sest koer annab oma kehahoiakuga juba ammu märku, et ma ei karda, mine ära. Kui oht aga ei põgene, siis selgubki asjaolu, et kas tõelisel kohtumisel ikkagi koer on varrukamehest tugevam ning suudab ta võita või lööb ta usk endasse viimasel hetkel kõikuma. Selleks, et seda näha peab varrukamees ähvardades kuni koerani jooksma ning teda sõna otseses mõttes ründama. Kui varrukamees mõned sammud enne koera seisma jääb ning siis tagurpidi astub, siis sellega ta annab koerale signaali, et tegelikult ma kardan sind ning ära palun hammusta mind. Koer, kes rünnakule minnes on natuke kõhklev oma võimetes, jõudes lähemale näeb, et varrukamees tegelikult hoopis kardab teda. Ehk kokkuvõttes jällegi ta kaotab harjutuse mõtte ning aitab koera sellest läbi. Koera tegelik väärtus jääb aga nägemata. Kui nüüd varrukamees kuni koeraga kohtumiseni vastu liigub ning peale koera hammustamist veel rünnakut jätkab, siis koos järgnevate löökidega on see koerale tõeliselt raske koht. Loomulikult võib ka antud situatsioonis varrukamees koera eest töö ära teha nagu ülalpool kirjeldatud (rünnaku all) ning lihtsalt koera nö. põgenedes kaasa tassida. Siin allpool 2 videot, kuidas asi õigesti peaks toimuma. Esimene tehtud trenniplatsil abiks Mari dobermann Nali ning teine Urve ja Drago MM-i sooritus. Viimase juures tasub jälgida varrukamehe veatut tööd. Koer läheneb meeletu kiirusega, aga kaadrist paremalt ilmuv varrukamees ei seisata samuti, vaid liigub lõpuni vastu.
Erilist tähelepanu tasub pöörata parempoolsel videol peale koera turvalist mahapaigutamist järgnevat varrukamehe ründetööd. Ta annab kõigega koerale mõista, et okei hammustada sa julgesid, aga nüüd teen sind seebiks.
KOKKUVÕTTEKS. Nagu ülalpoolt välja tuleb on vahe väga väike ning oskamatul vaatlusel ei pruugi arugi saada, et ühel juhul töötab koer ja teisel juhul varrukamees koera eest. Oskusliku serveerimisega saab varrukamees ka üsna mõttetu ja ara koera kandikul läbi harjutuse kanda ning lõpus medali kaela riputada. Olgu need ülalpool toodud juhised natuke nagu välimäärajaks, mis aitab tehtud töö tegelikku väärtust tuvastada.